Guovdageaidnu 1845 – 1850

Guovdageaidnu 1845 – 1850

Jagi 1845 Guovdageainnu suohkanii gulle 732 olbmo, ja sis 85 olbmo ledje bissovaš ássit. Guđet ledje bissovaš ássit juohkásedje Ávžái ja Guovdageidnui. Eanaš olbmot gulle juogo kvena dahje sámi duogážii. Sis ledje stáhtalaš virggit, go barge oahpaheaddjin, stáhtaviessohálddašeaddjin, sáhttolažžan, leansmánnin, girkolávlejeaddji dahje poastadolvvodeaddjin. Lassin sii gilve ja šaddadedje ruotnasiid, bivde meahci, čogge murjjiid ja bivde jávrriid, ja dat barggut adde sidjiide vejolašvuođa lonohallat alcceseaset bohccobiergguid.

Jordbruk Avzixx2

Govva: Ávži 1920-logus. Kartverket

Guovdageainnus ledje golbma almmolaš vistti, namalassii girku báhpagárdin ja skuvla. Jagi 1845 gávpeolmmái Ruth álggahii gillái geastegiivára. Dan ovdal son lei Klerck nammasaš gávpevistti bálvalusas Bossogohpis.

Servodaga vuođđu lei johtti sámiid boazodoallu, ja dat sámit orro Guovdageainnu biras duoddariin. Dálvet sin dábálaš earán gillái sotnabeivviid lei mannat girkus, ja boazosámiin dat dalle lei servodaga alimus árvu. 

Go lei fitnan Guovdageainnus čakčamánus jagi 1838, Leoni d’Aunet nammasaš nisu čilgii gili birra ná: “Sápmelaččaid gávpot, jos nu leažžá vejolaš dan gili gohčodit, ii lean ii albma čoahkkebáikige, dušše unna viessočoahkáš mas ledje 10-12 viesu ja sullii 20 láđu. Juohke láđu sii leat huksen njealji geađgejuolggi ala, ja daidda láđuide boazosámit rádjet fuođđariid, borramušaid ja gárvvuid ...”  Son joatká vel ná: “... duon dievás unna rukses muorragirkoš, dievá vuolde fas unna visožat main lea lavdnjedáhkit. Visožat lea huksejuvvon stoalppuid ala ja sulastahttet stuorra mieđašvisožiidda. Vuollelis jalgadasas suoinnit ledje biddjojuvvon hášiide goikat, ja eatnu dagai gáva viessočoahkáža birra deaddju silbasárggisin ...”

Kautokeino SKM 100.2.0019xxx

Govva: Guovdageaidnu jagi 1896. Kartverket

 

Eatnanmihtideddjiid beaivegirjjit ja raporttat eai muital geat olbmot ledje geaiguin sii deaivvadedje. Ruoŧŧilaš eatnanmihtideaddjit ledje gilis borgemánus jagi  1845, ja norgalaš mihtideaddjit bohte easkka dan maŋŋá. Lundh geavahii Suolovuomi duottarstobu, Guovdageainnu báhpagárdima ja girku vuođđunis go čađahii baromehter-mihtidemiidis. Jáhkášeimmet ahte mihtideaddjit orro skuvlaolbmá geahčen. Selander ja Lilliehøøk rávviiga Klounen ja Lundh geavahit čoahkkebáikki bissovaš ássiid go dárbbašedje ofelaččaid Bjealjášvárrái ja Ádjihii.

Daid áiggiid Guovdageainnus ledje olbmot geat ordnejedje sáhttolaččaid. Jos eatnanmihtideaddjit duođaid johte Álaheaju eanu muhtun gaskkaid, nugo jagi 1846 baromehter-mihtideamit orrot čájeheamen, de sii leat ferten láigohit johkafatnasiid, čuimmodeddjiid ja guottašeddjiid. Jáhkehahtti lea, ahte jagi 1845 eanebuš olbmot ledje láigohuvvon mihtideddjiid várás ofelažžan ja sáhttolažžan Guovdageainnu rájis Gárasavvona rádjai ii jagi 1845.

 Liŋkkat